Liikuvuse puhul näiteks oleks hea, kui päev otsa laua taga istuvad inimesed paar tundi nädalas sporti teeks. Sport võib olla muidugi iseenesest meeldiv tegevus, mida ei pea enesele keelama mingitpidi. Oluline on silmas pidada, missugused tagajärjed on sellel, kui me mingil põhjusel neid asendustegevusi ei rakenda. Näiteks kui istume päev otsa laua ja arvuti taga ja seejärel puhkame õhtu otsa diivani peal teleka ees.

Mina näiteks olen uurinud, kas saaksin lasta masinal enda eest teadusartikleid läbi lugeda ning neist mulle olulise info välja korjata. Lõpuks, tõtt-öelda, olen selle ikkagi ise käsitsi üle teinud. Sest tunnen, et teadusartiklit kirjutada on mul vaja esmajärjekorras selleks, et ise selle alusmaterjal läbi tunnetada, läbi närida ja läbi seedida. Ainult nii konstrueerin sellest omaenese arusaamise, omaenese teadmised, omaenese uued mõtted. Kui lasen seda teha kellelgi teisel - näiteks masinal - siis esiteks ma ei saa oma alusmaterjalist sügavalt aru.

Teiseks aga peaksin mõtlemise jaoks mingit eraldi asendustegevust tegema, et see mugavasti kängu ei jääks. Jällegi, see võib ju olla midagi iseenesest meeldivat nagu male. Aga samas, mulle meeldib see mõtlemine, mis on vajalik just lugemise ja kirjutamisega oma tunnetuse ja arusaamise arendamiseks. Selle asendamine asendustegevusega meenutab lugu ühtvärvi mehest palmipuu all, kellele teistvärvi mees soovitas mitte molutada vaid kala püüda ja maha müüa ja mitu paati osta ja mitu meest palgata ja kala püüda ja maha müüa et küll siis oleks mõnus palmi all molutada. Miks asju nii keeruliseks ajada?

Küllap masinad on kasulikud neile, kes peavad kirjutama asju, millest nad juba on piisavalt hästi aru saanud või ei peagi aru saama. Mul õnneks selliseid asju laual ei ole. Ja ma leian, et selliste masinate ehitamise asemel, mis niisuguseid asju inimese eest teevad, oleks ju mõistlikum ehitada niisugustest vajadustest vabasid maailmu.