Nagu iga üle rannaliiva päästvasse ookeani jõudnud kilpkonnapoja puhul, on ka eduka Eesti olulisim põhitunnus ellujäämine. Ükski tänane globaalne trend ei soosi ega eelda tillukese rahvusriigi ja marginaalse rahvuskeele säilimist. Püüdes “Eduka Eesti” ideid järgides selliste trendide positiivsetest võimalustest mitte täitsa kõrvale või vastupidi, mitte nende hammasrataste vahele jääda, võime võita lisapäeva. Ent Eesti eksistentsiaalset riski otseselt maandava globaalse trendi - mis ideaalis kannab väärtust nii meie endi kui maailma jaoks - peame ise looma.

Keskpärase komöödia vaimus, kus optimistlik onu soovitab vastikute tüüpide huvisfääri sattunud teismelisel sõita lõuga kamba ninamehele, on Eestil ellujäämiseks vaja astuda vastu maailma kõige rohkem transformeerivale jõule. Tehisintellekt globaalse trendina ohustab Eesti ellujäämist mitmel erineval moel. Et selle mudelid toimivad paremini võõrkeelsetena, homogeniseerume neid kasutades kultuuriliselt. Võime kogu kupatusega mingi globaalse ettevõtte äri- või tehnoloogilisest mudelist sõltuvusse või lausa selle kodarate vahele jääda, kui selle paindlikkus meie innovatsioonivajadusele ei vasta. Andmekolonisatsiooni, algoritmilise kallutatuse, digilõhe, infomanipulatsiooni jne ohtudes nina vee peal hoidmiseks vajaksime iga probleemi jaoks eraldi kriisiäppi.

Rahvuslik tehisintellekt

Igas mõistlikus võitluskunstis tuleb vastase alistamiseks rakendada tema enda jõudu. Eesti vajab rahvusliku tehisintellekti, kodumaise suure keelemudeli süsteemset rakendamist avalikus ja erasektoris, kodus, tööl ja puhkehetkel. Eesti Keele Instituudis on keeletehnoloogiatega töötatud juba aastakümneid. Sammu spetsiaalselt meie kultuuri tundva ja nii-öelda eesti keeles mõtleva keelemudeli poole on juba teinud [soomlased oma superarvuti LUMI abil](https://tehnika.postimees.ee/7862863/soomlased-loovad-tehisintellekti-chatgpt-analoogi-mis-oskab-moelda-ka-eesti-keeles). On aeg poliitiliseks otsuseks võtta rahvuslik keelemudel kasutusse nii laialt kui võimalik, et tagada eesti keele kasutamine ja areng digitaalsetes platvormides ning omakeelse ja -kultuurilise maailma säilimine ja kasvamine digitaalsega läbipõimunud reaalsuses. Vaid siis - globaalsel tehnoloogiapannil homogeenseks soustiks sulamata - saame rääkida Eesti eduloost.

Aitab mugavusest!

Ent kuidas tehisintellekti maksimaalselt rakendada? Kas tõesti mugavuse ja tõhususe eesmärgil, nagu seni plaanitud nii Eesti tehisintellektistrateegias kui personaalse riigi visandis? Mugavus ei tekita kasvu ning mingist piirist alates ei tee seda tõtt-öelda tõhususki. Seepärast on oluline, et Eesti rahvuslik tehisintellekt jõustab inimest, mitte ei tee ta elu passiivselt mugavaks. Kasvamine toimub aktiivses ebamugavustsoonis. Üks ebamugavamaid asju on vabadus. Eestis oleme seda vanasti kõrgelt hinnanud, ent praegu on see üha napim loodusvara. Elame üha suurema ettemääratuse maailmas. Rakendame tehisintellekti nii, et see suurendaks lahenduste paljusust ja loovat kaost, andes igaühele tema oma isikliku tehnoloogilise võimenduse eksperimenteerida, luua, vastutada. Kuidas?

Isiklik tehisintellekt, promptide järelturg

Juba täna on näiteks tuludeklaratsiooni esitamine põhimõtteliselt nagu ChatGPT-le antud - maksuameti valideeritud - töökäsk/prompt, millel on ligipääs meie finantsandmetele. Samasuguseid eesmärgistatud töökäske oma andmetega millegi vajaliku või kasuliku tegemiseks võivad - ja pakuvadki - kodanikule erinevad riigiasutused, aga ka eraettevõtted. Näiteks kuidagi - kellegi käsul - tekib toidupoe sooduspakkumine. Oli seda nüüd ikka vaja? Ehk oleks lahedam proovida sellist “vabaversiooni” reaalsusest, kus oma vajadused ise konstrueerime? Tehisintellektile töökäskude loomise oskuste süvenedes saavad promptide “järelturul” oma investeerimise-, hariduse-, tervise- ja pereplaneerimise jne teemalisi prompte jagada sõbrad, eeskujud, õpetajad, pereliikmed. Ehitades neist endale isiklikke töö- ja abivahendeid rahvusliku suure keelemudeli peale pole ime, kui need toetavad muuseas ka Eesti keele ja kultuuri edukat ellujäämist.

Tehisintellekt inimõigusena

Eesti saab olla esimene riik, kus tehisintellekti-abilise omamine on inimõigus. Samamoodi nagu vanasti oli inimõiguseks internetiühendus. Igaühe kohe täna isikliku tehisintellektiga võimestamiseks piisaks ka riigi poolt läbiräägituna igale kodanikule ChatGPT või muu suure keelemudeli eluaegse paketi soetamisest koos riigipoolsete elementaarsete privaatsustagatistega. Ent lihtsama, rahvusliku mudeliga alustades saame tagada, et see õpib ja kohaneb just meie kultuuri ja keele ellujäämise nimel. Et meil on midagi ühist, mille ehitamine meid ka rahvusena taas ühendab. Sellest mudelist saab ka riik vajalikke andmeid turgude kujundamiseks; rahvusliku tehisintellektimudeli kasutajateks võivad olla ka e-residendid; saame olla eeskujuks ja jagada eksistentsiaalse riski maandamise kogemust teistele rahvastele, eriti väikestele või muul põhjusel globaliseerumisohus olevatele liikidele. Loome uue globaalse trendi tehnoloogiarikkal ajastul edukalt ellu jäämiseks.